Sunday, February 27, 2011
Saturday, February 26, 2011
Võistlus 19-20.02.2011
Esimesel päeval võistlesin ma
Rellyga. Esimeseks rajaks oli planeeritud hüpperada ja juba tutvudes sain ma aru, et number 4 ja 5 on meile väga rasked. Algselt plaanisin teha valsi pärast teist tõket, kuid millegi pärast otsustasin stardis ümber ja tegin valsi pärast kolmandat takistust ja sel hetkel näitasin oma õlgadega tugevalt tunnelit tõkke asemel ja sellega oligi dsq käes, edasi kulgesime kuidagi viisi finišisse.
Teiseks rajaks oli siis agility rada, ka seee rada oli minu jaoks natuke üllatav, pean ausalt ütlema, et ei ole varem kohanud kotti risti A all. Aga üldiselt tundus rada joostav. DSQ tabas meid minu jaoks kõige ootamatuma koha peal, nimelt hüppas Relly 8. tõkke valelt poolt läbi tõkketiiva. Selle peale ei osanud ma enam midagi arvata. Pärast emaga kodus rääkides jõudsime selleni, et kuna 7 takistus oli müür ja koer ei näinud mind hetkeks, tuli ta kiirseti pärast müüri võtmist minu juurde ja sellest ka see viga. Nii et kulgesime jälle kuidagi pidi finisisse.
Kolmandaks rajaks oli taas agility rada ja ausalt öeldes minu motivatsioon joosta oli nulli lähedane. Ka rada millel oli kaks A tõket ei olnud väga ahvatlev ja lisaks alguses kohe ümber kotti tippimine ja tundunud ka olevat väga mõnus. Aga noh aitab vingumisest! Võtsin eesmärgiks mitte täiega joosta vaid kontrollida ja kujutage ette imet meil õnnestus saada puhas rada ja teine koht. Nii et lõpuks võib võistluse lugeda siiski kordaläinuks.
Teisel päeval jooksin ma aga A1-s Candyga. Selle koera kõige suuremaks probleemiks on üle keemine, mille tagajärjel tal läheb täielikult meelest kuidas hüpata tõkkeid. Esimene rada oli hüpperada ja enne meid jooksis Candy perenaine oma teise koeraga ja Candy katus sõitis ning ta värises üle kere. Nii et ei oodanud ma sellelt rajalt enam midagi, aga Candy suutis mind üllatada ja ajas maha vaid müüri. Seega oli tulemuseks -5 ja IV koht, selle tulemusega oleme väga rahul!
Teisel rajal startis taas Anneli Ri
piga enne meid ja koer oli jälle täiesti üles keeratud. Sellel rajal juhtus aga selline asi, et Candy eksis slaalomis, mida üldiselt ei juhtu.
Saatsin ta siis uuesti algusest ja avastasin, et slaalom liigub ja Candy selle peale vaatab mulle otsa ning eksib. No meil liivas slaalom ei liigu ja seega puudusid kogemused selleks. Pärast mitmendat katset sai slaalom tehtud, kuid minu tuju null ja seega ei juhtinud enam viimast tunnelit korralikult ja sealt saabus DSQ. Üldiselt jäin Candyga rahule, set kõik tõkked jäid ülesse, mis oli kõige olulisem.
Rellyga. Esimeseks rajaks oli planeeritud hüpperada ja juba tutvudes sain ma aru, et number 4 ja 5 on meile väga rasked. Algselt plaanisin teha valsi pärast teist tõket, kuid millegi pärast otsustasin stardis ümber ja tegin valsi pärast kolmandat takistust ja sel hetkel näitasin oma õlgadega tugevalt tunnelit tõkke asemel ja sellega oligi dsq käes, edasi kulgesime kuidagi viisi finišisse.
Teiseks rajaks oli siis agility rada, ka seee rada oli minu jaoks natuke üllatav, pean ausalt ütlema, et ei ole varem kohanud kotti risti A all. Aga üldiselt tundus rada joostav. DSQ tabas meid minu jaoks kõige ootamatuma koha peal, nimelt hüppas Relly 8. tõkke valelt poolt läbi tõkketiiva. Selle peale ei osanud ma enam midagi arvata. Pärast emaga kodus rääkides jõudsime selleni, et kuna 7 takistus oli müür ja koer ei näinud mind hetkeks, tuli ta kiirseti pärast müüri võtmist minu juurde ja sellest ka see viga. Nii et kulgesime jälle kuidagi pidi finisisse.
Kolmandaks rajaks oli taas agility rada ja ausalt öeldes minu motivatsioon joosta oli nulli lähedane. Ka rada millel oli kaks A tõket ei olnud väga ahvatlev ja lisaks alguses kohe ümber kotti tippimine ja tundunud ka olevat väga mõnus. Aga noh aitab vingumisest! Võtsin eesmärgiks mitte täiega joosta vaid kontrollida ja kujutage ette imet meil õnnestus saada puhas rada ja teine koht. Nii et lõpuks võib võistluse lugeda siiski kordaläinuks.
Teisel päeval jooksin ma aga A1-s Candyga. Selle koera kõige suuremaks probleemiks on üle keemine, mille tagajärjel tal läheb täielikult meelest kuidas hüpata tõkkeid. Esimene rada oli hüpperada ja enne meid jooksis Candy perenaine oma teise koeraga ja Candy katus sõitis ning ta värises üle kere. Nii et ei oodanud ma sellelt rajalt enam midagi, aga Candy suutis mind üllatada ja ajas maha vaid müüri. Seega oli tulemuseks -5 ja IV koht, selle tulemusega oleme väga rahul!
Teisel rajal startis taas Anneli Ri
piga enne meid ja koer oli jälle täiesti üles keeratud. Sellel rajal juhtus aga selline asi, et Candy eksis slaalomis, mida üldiselt ei juhtu.Saatsin ta siis uuesti algusest ja avastasin, et slaalom liigub ja Candy selle peale vaatab mulle otsa ning eksib. No meil liivas slaalom ei liigu ja seega puudusid kogemused selleks. Pärast mitmendat katset sai slaalom tehtud, kuid minu tuju null ja seega ei juhtinud enam viimast tunnelit korralikult ja sealt saabus DSQ. Üldiselt jäin Candyga rahule, set kõik tõkked jäid ülesse, mis oli kõige olulisem.
Tuesday, February 15, 2011
Mõned mõtted
Mind on taas tabanud aja nappus, seega on viimased postitused olnud väga lühikesed, ehk sisaldanud vaid rajaskeemi. Mis ma siis vahepeal teinud olen? Enamus minu praegusest ajast kulub koolile ja trennidele. Samuti olen päris palju mõelnud kuidas teha paremini treeneri tööd, see tõttu alustasin taas blogi kirjutamist ja olen lugenud erinevaid artikleid. Siin ka üleskutse kõigile trennilistele, kui kellelgi on mingeid ettepanekuid, soove või küsimusi siis palun andke nendest mulle teada.
Selle kõige taustal olen ka vaikselt treeninud oma koeri. Kuid nagu selgus ühes trennis Liivikaga juttu ajades, et eesmärgid puuduvad, nii olengi üritanud viimastel päevadel mõelda selle üle. Nüüd siis igaühest eraldi.
Vallu
Võtan teda trenni kaasa 1-2 korda nädalas. Vahel ka õpilaste trennidesse, et mõnda asja ette näidata. Tegelikkuses saab ta kevadel juba kaheksa aastaseks nii, et tõsiseid võistlus plaane meil pole. Arvan, et osaleme mõnel Tartu võistlusel ja ehk ka tunnelite karikasarjal. Üldiselt on meil plaanis lihtsalt nautida agilityt:)
Relly
Tabasin ennast trennis saatmas jälle Rellyt kaugele ja mõtlesin, et tegelikult ma ei naudi sellist jooksmist. Kuigi olen teda õpetanud suhteliselt kaugelt tööle ei anna selline trenn mulle mingisugust koormust Seega otsustasin, et edaspidi püüan ise rohkem joosta. Oleme seda nüüd üritanud 2 trenni ja need trennid on olnud nii nauditavad, sest mina olen trenni lõpuks väsinud ja Relly kiirus radadel on veelgi kasvanud.
Nüüd aga võistlus plaanid. Meie jaoks on kõige raskem see, et trennis suudame koostööd teha väga hästi aga võistlustel laguneb kõik koost. Mina olen närvis ja Relly natuke ebakindel erinevatel platsidel. Seega on meie eesmärgiks võistelda nii palju kui võimalik ja saavutada samasugune koostöö nagu trennis:)
Nüüd te kindlasti mõtlete, et oot-oot sul on ju kodus ka üks agility koer? aga temast ma kirjutasin mõned postitused tagasi ja täpsed eesmärgid püstitan siis kui saame taas väljas treenida. Kennelliidu lehel kolades, leidsin et peame endale eesmärgiks seadme KK1, sest muidu ei saa me Eesti tšempioni tiitlit. Nii kurb ikka, et selles nimekirjas ei ole agilityt, no ma lihtsalt üldse ei armasta KK-d aga ma üritan ennast parandada.
Nii saigi läbi minu pikk jutt ja endal ka nüüd sihid silme ees:) Jaksu kõigile treenimises:)
Monday, February 14, 2011
13.02 ja 14.02 Rada
Oli siis taas üleval Tomas Glabazna rada. Rajalt olid välja jäetud numbrid 8-11 ja lisatud oli laud. Ise saan seda siis joosta täna, eks näha ole kuidas läheb.
Friday, February 11, 2011
9.02.2011Rada
Oli siis üleval taas Tomas Glabazna rada. Seekord oli tegemist A3 rajaga ja ülesse panime numbrid 4-17.
Monday, February 7, 2011
6.02.2011 Rada
Eile oli siis üleval Tomas Glabazna rada, numbrid 4-18. Täna saan seda joosta ka Rellyga, eks siis üritan lähipäevil kommenteerid kuidas meil läks.
Õpilastel tulid rajad hästi välja ja tundub, et selle kohtuniku rajad täitsa sobivad neil.
Siin siis üks link trikkide kohta: http://www.koerus.ee/blog/Koeruse-trikivoistluse-meenutus. Tegemist siis koerus trikivõistluse meenutusega.
Lisaks Agility plussi koduleht kus on mõne triki videod http://www.agilitypluss.ee/treeningud/treenimisest.html.
Saturday, February 5, 2011
2.02.2011 Relly trenn
Rada sai juba varem siia ülesse, nüüd siis aga lähemalt treeningust.
Juhuslikult oli mul sellel korral ka Relly kolmapäevases trennis kaasa. Esmalt rada õppides kujutasin ette, et kõige raskem on tõke nr 3. Kartsin et olen liiga kaugel ja koer ei võta tõket. Jooksma asudes aga selgus, et see pole üldse probleem, eriti Relly jaoks kes töötab kaugelt väga hästi. Siis aga juhtus see, et olin jõudnud palju kaugemale ette ja ei suutnud otsustada mida teha tõkke 5 ja 6 vahel. Nii ma siis andsin seal koerale suvalisi signaale ja mina tema asemel oleksin küll pahaseks saanud, aga Relly lihtsalt tormas ühes suunas ja siis teises suunas ja üritas aru saada mida ma tahan. Siis järgmiseks ma koperdasin slaalomis nii moodi et Rellyl oli suht võimatu seda teha. Ja lõpuks kui oli vaja saata tunnelisse jooksin Rellyle peaaegu otsa. No sellist minu poolset jama pole ammu juhtunud. Kuna andsin samal hetkel ka teistele trenni oli minu keskendumine täiesti paigast ära. Pärast trennikaaslaste soovituste kuulamist võtsin ennast kokku, otsustasin usaldada koera ( st jooskin 5 ja 6 tõkke vahel teisel pool 8. tõket, mis toimis väga hästi) ja puhas rada tuligi välja.
Siit siis loo moraal tuleb keskenduda ja usaldada koera!
Juhuslikult oli mul sellel korral ka Relly kolmapäevases trennis kaasa. Esmalt rada õppides kujutasin ette, et kõige raskem on tõke nr 3. Kartsin et olen liiga kaugel ja koer ei võta tõket. Jooksma asudes aga selgus, et see pole üldse probleem, eriti Relly jaoks kes töötab kaugelt väga hästi. Siis aga juhtus see, et olin jõudnud palju kaugemale ette ja ei suutnud otsustada mida teha tõkke 5 ja 6 vahel. Nii ma siis andsin seal koerale suvalisi signaale ja mina tema asemel oleksin küll pahaseks saanud, aga Relly lihtsalt tormas ühes suunas ja siis teises suunas ja üritas aru saada mida ma tahan. Siis järgmiseks ma koperdasin slaalomis nii moodi et Rellyl oli suht võimatu seda teha. Ja lõpuks kui oli vaja saata tunnelisse jooksin Rellyle peaaegu otsa. No sellist minu poolset jama pole ammu juhtunud. Kuna andsin samal hetkel ka teistele trenni oli minu keskendumine täiesti paigast ära. Pärast trennikaaslaste soovituste kuulamist võtsin ennast kokku, otsustasin usaldada koera ( st jooskin 5 ja 6 tõkke vahel teisel pool 8. tõket, mis toimis väga hästi) ja puhas rada tuligi välja.
Siit siis loo moraal tuleb keskenduda ja usaldada koera!
Thursday, February 3, 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)